12.nädal

Nädala nipp: Projekt on lõppenud. Täname kõiki osalejaid! Kaunist suve ja uute kohtumisteni!

Meie viimased herned.

11.nädal

Nädala nipp: Õpi üks luuletus pähe - mälutreening on igavese nooruse saladus.

Asume maitsma oma esimest saaki. Herned head ja magusad, sõime ära ka kõik kaunad, ikkagi oma kasvatatud. Imehead!

10.nädal

Nädala nipp: Laula üks laul - laul teeb rinna rõõmsaks.

Selleks nädalaks olid meie taimed kasvanud nii tublisti, oli nii õisi kui ka vilju.
"Erme 1" kõige pikem taim peaaegu juba 1 m, 98 cm. See on Marita taim.
"Erme 2" kuivas millegipärast ära ja langes välja. Nii kahju. Seega kõige pikema taime pikkuseks 71 cm ja need on Ragne ja Reimo taimed.
"Valma 1" kadus väga kiiresti, aga kõige pikemaks taimeks osutus Juliana hernes 27 cm.
"Valma 2" pikkuseks mõõtsime 25 cm, aga kõige pikem oli Kaspari taim 50,6 cm.

2.maiks oli "Erme 1" 3 õit ja 2 kauna. "Erme 2" 4 õit ja veel mitte ühetgi vilja. "Valma 1" 4 õit ja 2 vilja. "Valma 2" 3 õit ja juba 5 vilja. Kui kõik hästi läheb, peaks igaüks ühe kauna saama.

Mida me arvame oma hernestest?

Maiu: See oli lahe, et minu hernes oli algul kõige väikesem, aga tal tekkis kõige esimesena kaun. Praegu on ta juba väga paks ja mõned päevad veel, siis saame maitsta ja maiustada.
Selena: Minu hernes hakkas kasvama ja sirgus päris pikaks. Iga nädal me mõõtsime ja hoolitsesime taimede eest.
Lisete: Minu hernes ei kasva üldse pikaks, tal pole veel ühtegi õit ega kauna. Kas need üldse tulevad? Ma väga ootan ja loodan.
Juliana: Minu jaoks oli suur üllatus, et mõnel kasvas hernetaim nii pikaks. Samuti üllatas see, et Anderi taim kadus lihtsalt ära. Tore on see, et mõnel on juba nii palju õisi.
Ragle: Väga põnev oli herneid kasvatada, näha taimede õisi ja vilju. Tore oli rühmas tööd teha.
Reimo: Mul oli suur üllatus, et minu taim on juba 71 cm pikkune. Ma arvan, et minu hernetaim annab palju herneid.
Morten: Hernest oli tore kasvatada. Algul oli mul selline tunne, et minu hernes ei kasva üldse, aga hakkas kasvama ja on juba päris pikk.
Teele: Herneid oli tore kasvatada. Mul on hea meel, et hernes oli pea mullast välja pistnud ja taim pikaks sirgunud.
Ander: Minu hernes tuli küll välja, aga paari päeva pärast kadus äkki ära. Mul oli väga halb tunne, sest teistel on taim, aga minul ei ole.
Kaspar: Hernest oli väga lõbus kasvatada.
Jasper: Minu hernes ei hakanud kasvama. Olen väga kurb!
Ragne: Hernest on lahe kasvatada.
Marita: See herne kasvatamine oli väga tore, tahaks järgmisel aastal veel kasvatada. Minu jaoks oli üllatav, et ta nii pikaks kasvas. Nii tore oli vaadata, kuidas taimed iga päev kasvavad.
Ervin: Herned on päris huvitavad, üks suurem kui teine. Minu hernes on päris suur, aga mõnel ei tulnud taimed üldse välja.
Egelii: Minu hernes tuli kõige esimesena mullast välja ja kasvas väga kiiresti pikaks. Aga ühel päeval hakkas ta närtsima ja lõpuks närbus ära. Aga sellest kuivanud võrsest tuli uus võrse. Nüüd olen väga õnnelik.
Kaisa: Minu hernes ei tulnud välja, mädanes mullas ära. Õnneks sain teiste taimi mõõta ja kasta. Meil on väga ilusad ja pikad taimed ja neil on palju õisi ja vilju.

Kokkuvõte

Meile meeldis oma sõrmed mullaseks teha ja uurida, kuidas herned kasvavad. Tore oli ka küsimustele vastata, küsida abi oma vanemate käest. Leidsime vastused kõikidele küsimustele ja vastasime kõik õigesti.
Hästi põnev oli retsepte otsida. Tuli välja, et me kõik tarvitame toiduks ikka palju hernest ja need on maitsvad.
Õpetaja pani kõik meie tegemised kirja.

Me oleme uhked oma taimede üle!

9.nädal

Nädala nipp: Ruumi sisenedes tereta alati - nii muudad ennast nähtavaks.

Taimed on toredasti kasvanud, Valma 2 on kõige rohkem õisi. Valma 1 ja 2 on mõlemal ka juba väikesed kaunakesed küljes. Erme 1 õied Ervini ja Teele taimedel. Erme 2 Egelii ja Reimo taimedel.
Saaks juba maitsta.

Hernes söögiks
Maiu Maurer koos vanaemaga

Hernes on üks tore tera,
ta on mõnus väike kera.
Söögiks väga kasulik,
sisult hästi tervislik.
Temas leidub valku, rauda,
vitamiine, suhkruid lausa.
Supi sisse hernes sobib,
hautisesse minna tohib.
Herneid toorelt süüa mõnus,
kuigi pärast paugub kõhus.

Õpilased tulid ettepanekuga, et järgmisel aastal võiks tomateid kasvatada.

Tuletasime ka teretamist meelde. Nii tore, kui saame olla viisakad ja meid märgatakse. 

Projektide tulemused

Hurraa! Esimesed tulemused teada. Meie jutukesed herneste seiklustest said äramärgitud.

http://projekt.aianduskool.ee/soprusetera/2017/04/20/tulemused/

Hernes toiduks

Küsisime emade käest retsepte, mida nad on teinud hernestest. Emad on neid toite ka kodus valmistanud ja need toidud olid täitsa maitsvad. Toidud on tehtud varem ja seega ei ole pilte lisada. Illustreerime oma retseptid teiste piltidega.

Aitäh emadele!
Kui hernes oli varaselt nagu kartul vaid dekoratiivvili, oma kenade õite pärast, viskas eit lilleõied maha, pomises "ega ilu patta sünni panna" ning hakkas kaunist vilja välja uuristama. 

Hernes on toiteväärtuselt sama mis kartul, maitsedki sarnased, eriti püreena. 

Herne ja kartulipüreesupp

Valmistamisaeg: 20-40 min, kogus 4 portsjonit.

2 sl õli
2 küüslauguküünt
1 väiksem sibul
4 kartulit
4 dl kanapuljongit
200 g külmutatud või värskeid herneid
1 peotäis tüümianit
1 dl vahukoort
musta pipart

Kuumuta õli potis. Lisa hakitud küüslauk ja sibul ning kuumuta paar minutit. Lisa kooritud ja tükeldatud kartulid ning kuumuta mõni minut. Vala juurde puljong, kata pott kaanega ja keeda kuni kartulid on pehmenenud. Lisa herned, tüümian ja koor ning kuumuta keemiseni. Püreesta ühtlaseks. Maitsesta musta pipraga ja serveeri.

Hernerisoto

3 portsu

50 g võid
1 väike hakitud sibul
8,5 dl köögiviljapuljongit
175 g riisi
60 g külmutatud herneid
3-4 sl hakitud münti
25 g riivitud parmesani
soola ja pipart

Sulata pool võist keskmise suurusega praepannil, lisa sibul ning prae 7-8 minutit kuni sibul on pehme ja klaasjas. samal ajal kuumuta vesi, lisa puljongipulber ja lase tasakesi keema. Lisa sibulale riis ja sega nii, et riis oleks võiga kaetud. Lisa kulbikaupa kuuma puljongit riisile ja sega seni, kuni puljong on riisi sisse imendunud. Lisa herned ja münt ning kuumuta veel 2 minutit. Maitsesta. Tõsta pann tulelt, Sega juurde parmesan ja ülejäänud või. Serveeri.

                                                           http://bit.ly/2on35KG

Hernesupp mozzarellaga

1 spl õli
7 dl kanapuljongit
500 g värskeid või külmutatud herneid
1 väike sibul
100 g mozzarellat

Kuumuta õli potis, lisa hakitud sibul ja prae paar minutit. Lisa herned ja kanapuljong, kuumuta keemiseni 10 minutit. Lisa tükeldatud mozzarella ja püreesta supp ühtlaseks. Serveeri.

Hernesupp on aga midagi nii imelist, mida igapäevaselt ei tehtud, rohkem tähtpäevadel ja siis, kui pidu paistis tulema. Siis pandi ka kõvasti suitsuliha sisse.

Ajaloost on pärit komme süüa neljapäeviti hernesuppi. Herned olid varasemal ajal väga populaarsed nende hea säilivuse ja toituvuse poolest. 
Haapsalu lossi omanik Jacob de la Gardie pojapoeg saatis lõunakutse skulptor Johan Tobias Sergelile "Mul on rõõm teid kutsuda kolmapäeval, 30ndal sööma kollast hernest peekoniga". Hernesupp oli hinnatud ja väärtustatud roog ka kõrgema klassi hulgas.

Hernesupp suitsulihaga

8-10 portsjonit

250 g kuivatatud herneid
150 g odrakruupe
3 l vett
1 kg suitsuribi
1 suur sibul
4 väikest kartulit
2-3 porgandit
soola
sinepit
maitserohelist

Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku.
Pane suitsuliha ja vesi suurde potti ning kuumuta aeglaselt keemiseni. Koori hoolikalt pinnale tekkinud vaht. Lisa supile leotatud ja loputatud kruubid ja herned. Kuumuta uuesti keemiseni, alanda kuumust, kata pott kaanega ning keeda tasasel tulel umbes tund aega.
Haki sibul, porgand, kartulid peeneks või riivi jämeda riiviga. Lisa köögiviljad. Keeda veel umbes pool tundi, kuni kõik on pehmed.
Võta liha potist, eemalda kondid, lõika liha väiksemateks tükkideks ja lisa uuesti potti.
Maitsesta supp sinepi, soolaga ja maitserohelisega.

                                                                 http://bit.ly/2oEHxev

Herne-brokolipüree

400 g brokolit
400 g herneid
2 sl võid
4 dl piima
150 g toorjuustu
soola
kõrvitsaseemneõli

Keeda herned ja brokoliõisikud soolaga maitsestatud vees pehmeks. Nõruta, lisa köögiviljadele või ja piim ning püreesta ühtlaseks massiks. Kõige lõpuks lisa püreesse toorjuust. Maitsesta ning serveeri koos kõrvitsaseemneõliga.

                                                        http://bit.ly/2nVIemB

Hernes on hea ja pretentsioonitu vili, ta ei maksa palju, ta on maitsev, mõnusalt magus. temast saab keeta tummist leent, püreed ning lisada veel paljudesse toitudesse, isegi on tehtud rohelise herne jäätist.

Lihtsad herne-kapsapihvid

25 pihvi

300 g kuivatatud kollaseid herneid
350 g kapsast, hakitud keskmisteks tükkideks
240 ml vett
2 tl soola
3-4 tl karripulbrit
150 g täistera nisujahu või kaerajahu
1 sibul

Leota herneid rohkes vees 10-12 tundi. Kurna ja loputa. Vala kurnatud herned köögikombaini koos kapsatükkide, vee, soola ja karripulbriga. Purusta kuni tekib ühtlane mass. Lisa jahu ja peeneks hakitud sibul ning sega korralikult läbi.
Vala pannile õli. Küpseta pihvid mõlemalt poolt kuldpruuniks.

                                                            http://bit.ly/2pufLBd

Uudishimu oli suur ja õpetaja katsetas kodus, kuidas ikka maitsevad. Täitsa omapärased ja maitsvad.

Hernepasteet

1,5 kg pasteeti

500 g herneid
300 g porgandit
3 keskmist sibulat
200 g taluvõid
soola
suhkrut

Herned leotada ja keeta. Porgandid keeta ja koorida. Sibul hakkida ning kuumutada pannil klaasjaks. Kõik ained ajada läbi hakklihamasina. Sulatada või poti põhjas, lisada hakklihamass ja nõrgal tulel segades kuumutada. Maitsestada soola ja suhkruga ning panna kaussi jahtuma.

                                                              http://bit.ly/2oPsEYG

Rohelise herne avokaado salat

peotäis spinatit
2 spl külmutatud rohelisi herneid
1 küps avokaado
väike punt koriandrit
1/2 laimi mahl
1/2 spl kanepiõli
pipart
3-4 kirsstomatit
soovi korral peeneks hakitud tsillit

Laota spinatilehed salatikausi põhjale. Lõika avokaado pooleks ning võta kivi välja. Lõika avokaado sisust ilma koorimata piklikud viilud ning tõsta supilusikaga koore seest välja. Laota viilud kaussi spinati lehtede peale. Kalla külmunud herned paariks minutiks kuuma vette, kurna ja lisa salatile. Lisa veel pooleks lõigatud kirsstomatid ja peeneks hakitud tsillitükid ning koriandrilehed. Nirista peale kanepiõli ja pigista laimi mahla. Maitsesta soola ja pipraga. Serveeri eraldi roana või põhiroa kõrvale.

                                                        http://bit.ly/2oGfahq

Kevadine hernesupp "lumesulaga".

4 portsu

400 g külmutatud rohelisi herneid
2 purustatud küüslauguküünt
5 dl lihapuljongit
1,5 dl vahukoort
10 peekoniviilu, tükeldatud ja preatud
kaunistamiseks hernevõrseid, praetud peekonit, seemneid
serveerimiseks kitsejuustu või praejuustukuubikuid

Keeda herneid ja küüslauku puljongis 5-7 minutit. Püreesta. Kuumuta supp uuesti keema. Enne serveerimist vahusta koor ning sega supi sisse vahutriipudeks. Kaunista praepeekoni, juustu, pipra, hernevõrsete ja õliga.

Herne-maisipannkoogid

20-40 minutit, 4 portsjoni

1 purk rohelisi herneid
1 purk maisi
2 muna
2 spl hapukoort
1,5 dl täisterajahu
soola
õli praadimiseks

Nõruta hernes ja mais ja purusta natuke kahvliga. Löö hulka munad, lisa hapukoor ja sool, sega läbi. Lisa jahu ja klopi kergelt läbi. Prae väikesed lusikapannkoogid. Serveeri.

Hernetamp

300 g kuivatatud herneid
7,5 dl vett
1 tl soola
4-6 kartulit
4 dl piima
2 sl võid

Pane kuivatatud herned eelmisel õhtul külma veega ligunema. Loputa pärast jooksva vee all ja pane vähese veega suurde potti. Keeda tasasel tulel, kuni herned on üsna pehmed, siis lisa tükeldatud kartul ja piim. Hauta, kuni kartulid on pehmed. Tambi nuiaga, maitsesta soola ja võiga. Serveeri.

Hautatud herned porganditega

1 kg porgandeid
1/2 kg kõdrutatud herneid
1/2 l vett
2 spl võid
1,5 kl piima
2-3 spl jahu
2 tl peenestatud petersellilehti
soola

Pane vette rasvaine ja sool, lisa herned ja tükeldatud porgand, keeda pehmeks. Sega piima sisse jahu ja petersellilehed, vala hautatud aedviljade peale ja keeda veel 10 minutit. Serveeri.

Hernes söögiks

Maiu Maurer koos vanaemaga

Hernes on üks tore tera,
ta on mõnus väike kera.
Söögiks väga kasulik,
sisult hästi tervislik.
Temas leidub valku, rauda,
vitamiine, suhkruid lausa.
Supi sisse hernes sobib,
hautisesse minna tohib.
Herneid toorelt süüa mõnus,
kuigi pärast paugub kõhus.

8. nädal

Nädala nipp: Lahkudes kustuta tuled - nii säästad keskkonda.

Mõõdame oma taimed jälle üle, on ikka tublisti kasvanud.
Erme 1 juba 50 cm ja nädalaga kasvanud 20 cm. Varsti peame otsima kõrgema kepi. Oleme väga uhked.

Erme 2 kõige kõrgem taim 42,3 cm. Kasvab tõesti toredasti. Pikkust visanud nädalaga 12,8 cm. Nii tored on vaadata, kuidas taimed sirguvad.

Valma 1kõige pikem taim pikkusega 21,9 cm. Kui võrdleme Ermega, siis päris pisike, aga oleme ikkagi uhked oma taimede üle. Tasa sõuab, kaugele jõuab.

Valma 2kõige pikema taime pikkuseks saime 29 cm. Nädalaga sirgunud 9 cm. Tubli taimeke.

Oh, üllatust! Alles esmaspäeval mõõtsime oma taimekesi, aga täna avastasime, et meie hernel Valma 2 on juba kaks õit ja Valma 1 on juba kaks kaunakest.
Maiu hernel õis ja kohe kohe ka Selenal.

Esimesed kaunad valmis Erko taimel. Nüüd ootame, et saaks juba saaki maitsta.